Ego on mõttekujutlus iseendast - ettekujutus "minast", mis eksisteerib mõistuses. See on väär ettekujutus, sest Tõeline Mina ei eksisteeri mõistuses, vaid Vaimus, nagu me juba eelnevalt rääkisime. Ego ise on üsna kompleksne. Temas on kolm aspekti, mida võime vaadelda erinevate "kihtidena". Välimine ehk "pindmine" kiht on füüsilise keha vajaduste ja meelte rahuldamiseks. Kuid Ego ise ei jää iial rahule, sest ihaldab ikka enam seda, mida tahab ja vähem seda, mida vajab. Teine kiht tegeleb rohkem vaimse "isuga" ja sellega, et "toidab oma enesetähtsust ja eraldumist. Ta annab hinnanguid ja loob võrdlusi, mis tekitavad edevust. Kolmas aspekt tegeleb eneseõigustusega. Ego on sedavõrd jõuline, et paneb meid uskuma, nagu olekski tema kõik see, mis me oleme - et see ongi Tõeline Mina, mitte aga illusoorne, ajutine ja piiratud "ise", nii nagu ta seda tegelikult on.

Kes me oleme?

Me elame ja oleme teadlikud sellest. Me näeme, kuuleme, tunneme erinevaid lõhnu ja erinevaid maitseid. Me naudime mõnusat suplust vees ja tunneme valu kui jala ära lööme. Me liigutame ennast vastavalt soovile ja kõnnime sinna kuhu tuli mõte minna. Meil on keha, mis vastab automaatselt igale meie soovile. See on imede masin, mida tuleb toita, joota ja korras hoida, et ta kestaks. Millesse tuleb suhtuda hoolitsuse ja armastusega. Ta on iseparanduv ja end ise pidevalt uuendav. Meie füüsiline keha on keeruline struktuur. Ta koosneb tohutust hulgast imepisikestest rakkudest. Nagu inimestel, on ka rakkudel nii erinevusi kui sarnasusi. Nad elavad koos "perekondadena", töötavad rühmade ja kogukondadena terviku heaolu nimel - täpselt nii, nagu inimesed tööd tehes ja perekondlikke kohustusi kandes annavad oma panuse ühiskonna heaks, milles nad elavad.