Tere kõigile!

Maailm on imeliselt ilus ja täiuslik. Kui palju kordi oleme seda tundnud jalutades metsas või mererannas, vaadates päikeseloojangut või täiskuud öises taevas. Kõigel on siin ilmas oma koht ja kõik on millekski vajalik. Kõik on justkui pisiasjadeni läbimõeldud ja siis oma kohale asetatud. Milline rahu ja tasakaal. Vägisi kipub mõte pähe, et ei tahakski oma argipäeva murede ja askelduste juurde tagasi. Saaks kordki kõigest vabaks ja lihtsalt õnnelik olla. Tahaks olla õnnelik. Miks siis on nii, et kõik on loodud täiuslikuks ja inimene vaid peab rassima ja rabelema, vaeva nägema ja kannatama, haige olema ja õnnetu? Miks inimene, kes on ju loodud Jumala näo järgi, ei võiks nautida täiuslikku ja õnnelikku olemist? Miks me üldse siin ilmas oleme? Miks tunneme end vahel nii üksikuna kuigi me ümber on nii palju inimesi? Miks meie tegemised ikka ja jälle liiva jooksevad? Miks ei lähe kõik nii nagu me plaanime ja mille poole me püüdleme? Miks?
Miks minu abikaasa on mulle nii palju pettumusi valmistanud ja miks ma tema kõrval olles tihti unistan tõelisest õnnest? Miks minu lapsed ei ole need, kellena mina neid näha tahaksin, kuigi olen teinud omalt poolt kõik, mis suutsin? Miks? Miks ikka ja jälle kimbutab mind haigus? Mul on ju nii palju teha ja haigus kipub tulema just alati siis, kui mul on eriliselt kiire ja oluline aeg. Miks vaevab mind tihtipeale väsimus ja tüdimus kõigest? Miks?

Need on küsimused, mille vastuseid olen otsinud juba pikki aastaid. Otsisin ja leidsin. Ma olen õnnelik! Peale suuri torme ja raputusi olen jõudnud püsiva õnne maale. Seda ei suuda mitte keegi minult ära võtta. See tuleb minu enda seest ... Nii kirjutasin ma hulk aega tagasi. See oli tookord ülivõimas tunne, aga siis andis elu minu ülbusele tugeva lõuahaagi. Sain aru, et kõik ongi üks suur õppetund ja pidev edasirühkimine. Kord juba tunnetades oma sügavaimat MINA, tuleb osata seda tunnet ka hoida. Olen jällegi veidi targemaks saanud, aga tean nüüd ka seda, et pikk tee on veel ees. Elu on ülipõnev. Ja ikkagi olen ma õnnelik!

Tahan teiega jagada oma mõtteid ja arusaamisi seni käidud teest oma sisemise MINA juurde. Ärge otsige minu lehelt süsteemset materjali käsitlust ega ka põhjapanevat tõde. Kirjutan asjadest nii, nagu mina neid täna näen. Kuid olen alles teel ja kas mõtlen ka homme nii nagu täna? Kutsun teid kaasa mõtlema ja oma mõtteid avaldama.

Rahu ja tasakaalu soovides
Kunksmoor